rahvuslähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. (EE 1996, lk 463) Antakse laiaulatuslik panoraam Euroopa ja eriti Vene elust XIX saj. alguses, väljendub ka autori omapärane ajaloofilosoofia. Romaanis seisab esikohal kahe vene aadliperekonna Rostov'ide ja Bolkonski'te kroonika ning Pierre Bezuhh'i hingelise arengu lugu. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust. 9 Romaanis ,,Ülestõusmine" käsitles ta kogu aadli elulaadi kuritegelikuna ja vastandas selle enesetäiustamise, kurjaga mitte vastuhakkamise, kasina ja tõsise elu
50ndatel andis Tolstoi Puskini stiilile hoopis teise hinnangu, Puskini jutustused on kuidagi paljad väga lakooniline stiil, lihtsad laused. Tolstoi tegeles oma tekstides psühholoogilise analüüsiga. Hiljem hakkab Tolstoi aga lühikest väljendusviisi hindama. Tolstoi ei taha enam oma tegelaste iseloomu analüüsida. Ta loobub pikkadest kirjeldustest. Kirjelduste asemele tõusevad sündmused, süzeed. ,,Kaukaasia vangis" ongi esikohal sündmustik. See on oluline ka Karenina puhul. ,,Anna Kareninas" on olemas psühh.analüüs, aga see on hoopis teistlaadi. Kirjeldus näitab ette mingit sündmust. Tolstoi tuleb järeldusele, et Puskin on äärmiselt harmooniline kirjanik. Puskini tekstides valitseb kooskõla teksti erinevate elementide vahel. Töö ,,Anna Karenina" kallal algabki Puskini katkendite läbilugemisest. Ka Puskin kavandas jutustust aristokraatide suurilmaelust. Esimese katkendi pealkiri oli ,,Külalised kogunesid krahvinna suvilasse".