Intensiivse aeroobse treeningu puhul tekib hingeldamine ja rääkides hingeldamispausid. Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema maksimaalselt 25% kogutreeningust. Raskuselt järgmine on anaeroobne läve treening ning sellega kaasneb väga suur vastupidavuse areng. Samuti nimetatakse seda kardiovaskulaarseks treeninguks. Võimekuse määrab südame mahu suurus, et oleks võimalik pumbata rohkem verd ja hapnikku kehasse. Hapnikut jääb kehas juba liiga väheseks ning sellega kaasneb tugev hingeldamine. Samas ei ole see veel liialt raske, et treeningut mitte jätkata. Maksimaalne treening, mis on võistluskiiruse arendamine. Keha ei saa enam piisavalt hapnikut ning lihased kangestuvad. Sellist tempot ei saa hoida kaua, kuna siis tekib ülepingutusseisund.
millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad peamiselt suhkrut, sest keha annab lihastele kütuseks glükogeeni. Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes, maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta see rasva. Et lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset, vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või treening käimisrajal või velotrenazööril, kusjuures seda tehakse kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase ehituses
Mõne nädala kuni mõne kuu kestva latentsiperioodi järel tekib kehatüvele ja jäsemetele lööve. Lööve papulaarne, ka roseoolid. Kaasneb lümfadenopaatia, palavik, söögiisu langus, kehakarvade väljalangemine. § Seroloogilised markerid tugevalt positiivsed. Haige on nakkav! Tertsiaarne süüfilis Hiline süüfilis (kolmas staadium). Haarab paljusid organeid, põhjustades kliinilisi nähte aastaid peale nakatumist. Hiline süüfilis jaguneb kolmeks: §neurosüüfiliseks; §kardiovaskulaarseks süüfiliseks; §gummadega kulgevaks hiliseks süüfilisek. Diagnostika § Uuritavaks materjal sõltub haiguse staadiumist. § Esmase staadiumi korral on materjaliks ulcus durum'i sekreet ja sekundaarse süüfilise korral ka nahapaapulite skarifikatsioonil saadud materjal. § I, II ja III staadiumis in uuritavaks materjaliks alati vereseerum - seroloogia. § Süüfilise peamine diagnoosimeetod on mitmed seroloogilised testid. § Mittespetsiifilised testid
annaabi.ee 
