kopsuarteri ahenemisele) ja kahvatus (võib viidata aneemiale). Samuti on oluline hinnata lapse jume muutusi erinevates situatsioonides, näiteks kui lapse jume muutub tema nutmisel või sissehingatava õhu hapnikusisalduse (FiO2) muutmisel (FiO2 tõstmisel tsüanoos väheneb), siis võib tegemist olla kopsuhaigusega. Samas aga, kui lapse jume halveneb nutmisel ja sealjuures suurendatakse sissehingatavas õhus FiO2 protsenti ning lapse jume ei parane, võib see viidata kardioloogilisele probleemile (Kelsey jt 2008). 5.3. Intubeeritud lapse kehatemperatuuri jälgimine Termoregulatsioon tervikuna kujutab endast keerulise reflektoorsete protsesside kompleksi, mis hõlmab peaaegu kõiki organismi funktsioone. Anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevalt ei ole vastsündinud nii kohanemisvõimelised temperatuuri kõikumiste suhtes kui täiskasvanud. Vastsündinud laps võib soojust kaotada neli korda kiiremini kui täiskasvanu, sest
või bradükardiaga (angina pectoris, pearinglus, düspnoe)? Kas tahhükardia on asümptomaatiline, stabiilne, rütmiline ja kitsa QRS-kompleksiga? Kui jah, siis proovida adenosiini. Kui adenosiini manustamine on tulemuslik, võib patsient võib-olla koju jääda. Sel juhul tuleb patsiendile jätta koopia EKG-st, mis on tehtud tahhükardia ajal ja pärast tahhükardiat, ning patsient koos paberitega peatsele edasisele kardioloogilisele uuringule saata. Kui adenosiini manustamine ei anna tulemust või kui selle käigus selgub, et tegemist on kodade tahhükardiaga, tuleb patsient tingimata haiglasse toimetada. 281 Algoritm Ülevaade olukorrast Patsient teadvusel Eluliste näitajate Patsient teadvuseta (ABC) kontroll
annaabi.ee 
