komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja, siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet. Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et kas etendus meelitaks saali masse, tundub olevat see minu jaoks pisut just taoline projekt. Etenduse peaosalise nimed kõlavad minu arvates just kokku nii. Samas see ehk on taotluslik ning mõeldudki, et suure sõnumiga laiemat publikut kõnetada.
kirjeldada võimalikult täpselt isiklikke garderoobi jäetud esemeid. Olude sunnil tuleb paluda külastajal jääda ootele, kuni garderoob on tühjenenud sellevõrd, et teenindaja saaks tuvastada kliendi poolt väidetava omandi. Kui garderoob on tühi, kontrollib viimane teenindaja garderoobi veelkord unustatud esemetest ning sulgeb KÕIK garderoobi kardinad ja kustutab kardinatagused tuled (lülitid asuvad vasakul kardina taga seinal ning paremal ,,punase" ukse juures). Kui maja on külastajatest tühi ja uksed on lukus võib garderoobiteenindaja lülitada kinni 0 korruse üldvalgustuse (lülitid asuvad vasakul nõudepesuruumi ukse juures, väike lülitite kapp, ning paremal ,,punase" ukse juures punane lülitite kapp mõlemas kapis on nupp sildiga PEANUPP).
annaabi.ee 
