On vaid peamine, et nende abil saaks teostada soovitud tegevust. Nimetatu lubab oletada, et omaenda pildi kujutlemisele viib formuleeruv märgiline funktsioon s.t. objektide vaheline tinglike suhete muutmine. Märgiline funktsioon on üks kardinaalseid eripärasid inimese psüühikas. Nagu näitasid L. S. Võgotski tööd, on märgiline funktsioon kultuuri fundamentaalne produkt. Selle omandamine viib teatud etapil lapse psüühiliste funktsioonide kardinaalsele ümberkorraldamisele. Võib oletada et igal erineval juhul, igal lapse tegevusel, formeerub see funktsioon uuesti oma erilisel teel, samal ajal asendamise ilmnemise samaaegsus oma erinevates ilmingutes räägib jälle justkui sellise oletuse vastu. Siit järeldub et kujutlemise funktsioon joonistamise juures ei seletu ainult joonise enesega vaid on märgilise funktsiooni erijuhus. Kritseldustes kasutatud joontele tähenduse andmine ei ole ainult nende kritselduste arenemine joonistuseks
Yimithirr kirjeldab asukohti mitte relatiivselt, vaid kardinaalselt st ilmakaari kasutades. - Katse hollandlaste ja aborigeenidega, kaks tuba – esimeses vaatasid pilte, teises olid vrld esimesega suunatud teise suunda ja pidid pildil nähtud objektid korrektselt reastama. Ilmneb, et tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks uurimissuund, mis võiks seda kinnitada
annaabi.ee 
