Asutav kogu oma tegevuse ning võimule tuli Seadusandlik kogu. Revolutsiooni käigus muutus seadusandlus. Seadusandliku kogu võimule tuleku ajal tekkis kolm inimrühmitust: rojalistid, jakobiinid ja zirondiinid. Kui rojalistid olid kuningavõimu toetajad, ning nende eesmärk oli võimu säilitamine. Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Zirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal, kui kuningas kukutati said võimu endale jakobiinid, kes tegid uue põhiseaduse. Põhiseadus põhines ainult jakobiinide toetamisel. Nad moodustasid Rahvapäästekomitee, mis tagas riigi kaitse. Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799
Just samal hetkel jõudis härra de Treville Tema Majesteedi juurde. Ta tuli otse kriminaalkohtuniku ja For-1'Eveque'i ülema vastuvõtutoast, ilma et ta oleks leidnud Athost. Musketäride ülemana oli härra de Treville'il igal ajal vaba sissepääs kuninga juurde. Me teame, missugused olid kuninga kahtlustused kuninganna suhtes, kahtlustused, mida osavalt õhutas kardinal, kes intriigide sepitsemises pidas naisi hoopis kardetavamateks kui mehi. Üheks peamiseks kahtlustuste põhjuseks oli kuninganna Anna sõprus proua de Chev-reuse'iga. Need kaks naist tegid kuningale rohkem muret kui sõjad Hispaaniaga, tüliküsimused Inglismaaga ja rahalised raskused. Tema silmis ja tema veendumuse kohaselt abistas proua de Chevreuse kuningannat mitte 164 üksnes poliitilistes intriigides, vaid ka armuintriigides, mis teda hoopis rohkem piinasid. Kardinali esimeste sõnade juures selle kohta, et Tours'i välja saadetud proua de
annaabi.ee 
