tema poleks nii suutnd Marta sarnaseid inimesi oli veel teisigi, Taavi oli rabatud, kui sai aru, et endine soomepoiss Lompus on reetur ning pettis inimestelt paadikahtade eest raha välja ka Marta isa Roosi August oli omakasupüüdlik ning püüdis ükskõik mis hinnaga igale võimule meelepärane olla. Ometi enamik inimesi toetas üksteist ning metsavendadele ja põgenikele anti taludes süüa ning öömaja, kuigi kardati. Kõigil oli ju keegi kusgil ilma peal ning südameid olid poegade pärast vaevas.Venelased käisid läbi, jättes maha reostatud maa.Milleks see kõik? Kuni Taavi teadis, et Ilme ja ta poeg on põgenenud, oli ta vendade pärast rahulik ning lootis isegi minema pääseda. Inimesed ümberringi olid ettevaatlikud ja umbusklikud. Paljus olid olukorraga lepplikud ja püüdsid kohaneda. Taavi sai valepassi ning tehases tööd.Kuid oleti oli keegi teda reetnud ning ühel päeval ta vahistati
Lisandus baltisaksakaart - baltisakslaste kaebused Berliini maareformi vastu. Ega Eestis suhtumine Saksmaasse parem ei olnud - rahvusromantiline suhtumine Eesti ajalukku, samas värsked mäletused Saksa okupatsioonist ja Landeswehri sõjast. Puhtalt nii riiklikult tasandil lisandusid ka Eesti nõudmised, et Saksamaa konpenseeriks okupatsiooni ja Landeswehri kulud. Samal ajal tegelik Saksamaa oht 1920. aastate alguses puudus. Tollaselt Saksamaalt mingit reaalset hädaohtu karta ei olnud - kardati ainult seda, et võimule tulevad äärmuslased ja mäletatavasti Saksamaal selliseid katseid juba tehti, nt 1920. aastal Berliinis Kappi-puts?. Juba alates 22.-23. aastast hakkasid Eesti-Saksa suhted arenema, eriti just majandussuhete arenemise tõttu. Kokkulepe vastastikuste nõudluste kustutamise kohta. 1925. kirjutati alla lepituskonventsioon - kõik tulevased tüliküsimused lahendatakse rahumeelsel teel. Samuti langesid ära baltisakslaste rünnakud valitsuse vastu, eriti pärats 1926
annaabi.ee 
