ning jäta käik sisse. Alates 1990ndatest valmistatud autodel kasutatakse enamasti kütuse sissepritsesüsteemi, mille elektroonika katkestab mootoriga pidurdamisel kütuse juurdevoolu. Mootoriga saab pidurdada eelkõige siis, kui jälgid liiklust – nähes juba kaugemalt, et foori tuli läheb punaseks, tõstad jala gaasipedaalilt ja aeglustad sujuvalt. Mootoriga pidurdamine säästab kütust ja vähendab heitgaaside teket, aidates samas säästa ka pidureid ja rehve. Kui Sul on vanem karburaatormootoriga või diiselsõiduk, siis pole kütusesäästu mõttes erilist vahet, kas aeglustad käik sees või väljas. Vanematel autodel pole enamasti elektroonikat, mis kütuse etteande katkestaks ja seetõttu tarbivad nad mootoriga pidurdades umbes sama palju kütust kui tühikäigul töötades. Sellegipoolest aitab gaasipedaali varajane vabastamine vältida järske pidurdusi ning säästab seega pidureid. Üksteis põhilist kütusesäästmise nippi Sõida aeglasemalt
Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457). Toksikoloogia kui teadus käsitleb mürke (nende tekkimistm, koostist, omadusim kasutamist ja toimet) ning mürgistusi (nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatanute ravi (EE 9 1996:456). 1.1. Masinate heitgaasid Kaasaja transpordiliikidest on keskkonnaohtlikum autotransport, eriti karburaatormootoriga autod. Ohtlikumaks saastekomponendiks on heitgaasid, kuid atmosfääri ja selle kaudu keskkonna saastavad ka bensiiniaurud, õlitussüsteemi lekked ja konstruktsioonis kasutatavad polümeersed plastmassid see tähendab, et heitgaasid ei ole ainukesed tervist kahjustavad ained, mis tulevad autodest, kuigi nende osakaal on väga väike. Autodest tulevad mürkainetest saab 96% omale heitgaasid. Autode heitgaasid sisaldavad üle 200 erineva keemilise ühendi
annaabi.ee 
