sagedamini aga rohkete rasunäärmetega piirkonnas, mida riided tihedalt pitsitavad, nagu kukal, kael, selg, puusad ja tuharad. Tekitajaks on üldjuhul kobarkokk (stafülokokk). Põletikuline valulik paise kujuneb välja juba esimesel või teisel päeval pärast infitseerumist. Furunkul esineb sagedamini diabeeti põdevatel ning halva tervisega inimestel. Furunkli ja karbunkli puhul on ohuks bakterite levimine vere kaudu teistesse elunditesse. Karbunkliks ehk verikoeranaelaks nimetatakse mitmest furunklist moodustunud põletikukollet. RAVI/SOOVITUS Klassikaline ravi furunkuli korral on aseptiline mähis. Mäda kiiremaks eemaldamiseks avatakse mädakolle kirurgiliselt kas sisselõike või väljalõikamisega, seejärel kaetakse kolle salvmähisega. Peale paikse ravi on tähtis järgida üldisi hügieeninõudeid. Näopiirkonna furunkul vajab komplikatsiooniohu tõttu ravi haiglas
kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S
annaabi.ee 
