terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Lisaks betooni mehaaniliste omaduste parandamisele aitavad kiud ka mahukahanemisest tekkivate mõrade vähendamist. Betooni leeliselise keskkonna tõttu puudub ka korrosioonioht. Kuna teraskiud on suhteliselt saledad, siis pole üldiselt täheldatud ka pinnalähedastel karboniseerunud kihtidel betoonikildude eraldumist. Kõrge kloriidide sisaldusega keskkondades tuleks siiski kasutada roostevabast terasest või galvaniseeritud terasest kiude (Foto 1). [1] Foto 1. Teraskiud [3] 1.2.2. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates pragunemise vältimiseks. Plastiline
Soovitatav on ühtlasi teha fassaadi lisasoojustamine, sest see väldib betooni külmumist. Tõsiselt murenenud paneelidega hoonete puhul tuleks eemaldada pudedaks muutunud betoon ning parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad. Seejärel talitada nagu eelmises punktis. Elamu välisseinte lisasoojustamine , mille tulemusena tõuseb betooni temperatuur ja langeb suhteline niiskus. Kuivemas keskkonnas peatub või aeglustub oluliselt armatuuri korrosioon. Karboniseerunud betooni uuesti leelistamine elektrosmoosi abil, mis on majanduslikult ebaotstarbekam. 22. Paneelmajadega seotud kahjustuste kirjeldamine? Paneelide vuugid probleemsed. Mõndadel hoonetel need täidetud montaazivahuga või tsementmördiga, mis ei pea kaua vastu, kuna montaazivaht hävib päikesekiirguse tõttu ning tsementmört on liiga jäik. Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud ja ehitatud külmasillad
eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? Kuna kui kaitsekiht puudub hakkab sarrus roostetama ja see nõrgestab sarruse tugevust ja vastupidavust. 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3 37. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri suure
betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 33. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? Kuna kui kaitsekiht puudub hakkab sarrus roostetama ja see nõrgestab sarruse tugevust ja vastupidavust. 34. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? NaCl, Na2SO4, MgSO4xH2O, NaCO3 35. Mis on etringiit? Sool. Tekib tsementbetooni sulfateerumisel. Etringiit liidab kristalludes oma struktuuri
annaabi.ee 
