kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee ioonkoostise muutus on aga just kloriidide hulga ühtlaselt kiire vähenemine lühikese ajavahemiku jooksul. Kloriidiooni nimetatakse sageli inimkaaslejaks, sest parasvöötme magevees on tema allikaks reovees sisalduvad klooriühendid. Kloriidide sisalduse vähenemise kõige tõenäolisem põhjus on suurfarmide tegevuse lõppemine ja heitvee puhastamise seadmete lisandumine. Suure karbonaatsuse tõttu püsib Võrtsjärves pH suhteliselt kitsastes piirides: talvekuudel 7,5- 8,0 ja jäävabal ajal 8,0-8,6. Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja lagunemisprotsesside vahekorrast, vee segunemisest ning suvel ka vee ja atmosfääri gaasivahetusest. Talvekuudel väheneb pH orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel vabaneva CO2 toimel. Suvel aga seotakse fotosünteesis süsihappegaasi, mille tagajärjel pH suureneb.
kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi. Sellel on märgitud need kasvukohatüübid, mida tasub kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda. VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid)
Suvila Hind kujuneb vastavalt sellele, kui kaugel asub lähimast asustatud punktist. (Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine NB! Saame eristada mullatekke elementaarprotsesse: 1) leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul)
huumushorisont karbonaatsel lähtekivimil on paks. Rohttaimed on domineerivad (valdavad) liigid alustaimestikus. The wood sorrel (Oxalis) site type can be found mostly in the southeastern part of Estonia. Jänesekapsa (Oxalis) kasvukohatüüpi on võimalik leida peamiselt Kagu-Eestist. Podzolized or whitish grey soils which have been formed on parent material deficient in carbonates dominate. Leetunud või kahkjad mullad, mis on moodustunud lähtekivimi puudumisel karbonaatsuse domineerimisel. The stands are very productive ( quality classes Ia....I, less II) and the record stands reach more than 40 metres in height and the growing stock surpasses 800 m3/ha. Puistud on väga tootlikud (boniteediklass Ia...I, vähem II) ja rekordpuistud ulatuvad enam kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt. The wood sorrel spruce forest is the aboriginal type. Jänesekapsa-kuusemets on põlistüüp.
annaabi.ee 
