402621 19,22 KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 25 - 0.38221 5,24 Kokku 7,296077 100 3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog
liigniiskus, maade kasutamisel ei ole võimalik kasutada drenaa1zkuivendust,sest läbi savi ei lähe vesi ära. Tehakse kraavkuivendust. Maa boniteet suhteliselt madal, 6-8 klass. Lammialal (Pärnu ja Kasari jõe lamm) ujutatakse periodiliselt üle, mis toob kaasa orgaanilist ainet. Mulla harimisel on tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele, selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke ntensiivsem b) pärnu- audru ümbrus, kus on rohkem liivasid ja kruusasid. Gleistunud ja leetunud mullad, ka gleimullad, suured rabaalad ehk kõrgsood (Lavassaare) ja suured metsamassiivid. Lammialad viljakamad ja nende kasutus rohumaadena, boniteet4-5 klass. Palju viirsavisid selles piirkonnas. Vvahe-Eesti valdkond, leetmullad Lk, soostunud mulla, soomullad. Loksalt kuni
annaabi.ee 
