kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 . Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses. Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca 2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati
munavalgest, 30% munakollasest ehk rebust ja 10% koorest. Munakoor on valge või värviline. Koore värvus on tingitud munakoore pigmenteerumisest. [https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/joudlus/muna-koostis] Munakoore pealmine koostisosa on kaltsiumkarbonaat. [https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse-muna-aadikas] Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega. Kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2). [https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat] 1.2 Söögiäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille
Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 .
annaabi.ee 
