ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
Tööstusrajoonides on vohm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide kontsentratsiooni tõttu. Puhta vihma happesuse määrab süsinikdioksiid. Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega: H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO2 + 1/2 O2 = H2SO4 · Happevihmad- väävel on eriti ohtlik keskkonnale, ta lagundab lubjakivi. H2SO4 + CaCO3 = CaSO4 + H2O + CO2 . Ca- sulfaat on tahke, tema lahustuvus vees on suurem kui Ca- karbonaadil ja kivimid murenevad. Ruumide õhusaastatus · Õhusaaste, mis tuleneb hoone elanike tegevusest: - Lämmastikoksiidi- tekivad kürgel põlemistemperatuuril lämmastiku reageerimisel hapnikuga. Ruumiõhku satuvad lämmastikoksiidid gaasipõletistest ja ahjudest ning sutesetamise tagajärjel. Mõjub ärrtiavalt kopsu limaskestale, hingamisteede kahjustused. - Vääveldioksiid(SO2)- värvitu, vees kergelt lahustuva tugeva lõhnaga gaas.
Puhta vihmavee happesuse määrab süsinikdioksiid (~350 ppm õhus): + - + 2- H2O + CO2 = H2CO3 = H + HCO3 = 2H + CO3 pH = 5,6 Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega: H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO2 + 1/2 O2 = H2SO4 Happevihmad Väävelhape on eriti ohtlik keskkonnale, ta lagundab lubjakivi!! H2SO4 + CaCO3 = CaSO4 + H2O + CO2 Ca-sulfaat on tahke, tema lahustuvus vees on suurem kui Ca-karbonaadil ja kivimid murenevad. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Tänapäeval veedab enamik inimesi suure osa ajast mitmesugustes siseruumides. Ameerikas läbiviidud uuring näitas, et elanikud veedavad ööpäevast keskmiselt 88% ruumides ja 7% sõidukis. Ainult 5% ajast veedetakse tegelikult värskes õhus ning seetõttu on ruumiõhul inimese tervisele ja enesetundele oluline tähtsus. Ruumide õhusaaste allikad Allikad, mis tulenevad hoone elanike tegevusest
annaabi.ee 
