oksüdeerivad anaeroobsed bakterid metanogeenid ja sulfaatsed hingajad. See on üks põhjus miks obligaatselt autotroofseid H-baktereid on vähe. H-bakteritel peab olema varuks võimalus ka teiste energiaallikate kasutamiseks. Enamik H-baktereid sisaldab ainult membraanset hüdrogenaasi, mis annab elektronid üle ETAsse üle kinooni Cyt b-le ja NAD vaheülekandjana ei osale. Reduktiivjõudu peavad need bakterid tootma elektronide vastassuunalise transpord arvel. Vingugaasibakterid e karboksidobakterid aeroobsed bakterid, kes saavad kasvada CO kui ainsa C- ja energiaallika arvel. Nad on fakultatiivsed kemolitoautotroofid. Lisaks CO-le oksüdeeivad nad ka org.ühendeid ja H2. Sageli vaadatakse neid kui H-bakterite alarühma. Looduses väga olulised kui kütuse põlemisel moodustuva CO kahjutustajad. 2CO + O2 2CO2. CO kasutamine on energeetiliselt väheefektiivne. ETA on neil sarnane H-bakterite ETAle, aga komponendid ei ole vingugaasitundlikud.
KALAKASVATUSE ERIALA · Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) moodustuv j. ammoniaak oksüdeerub nitrifitseerijate bakterite vahendusel k. vee aereerimisel nitritiks ja nitraadiks. · Nitraat redutseeritakse edasises heitvee anaeroobse töötlemise l. käigus gaasilisteks produktideks. · Osalevad ka denitrifitseerijad bakterid. ii. Vingugaasibakterid e. karboksidobakterid · Aeroobsed bakterid, kes saavad kasvada CO kui ainsa C- ja m. energiaallika arvel. · Nad on fakultatiivsed kemolitoautotroofid. Lisaks CO-le n. oksüdeerivad nad ka org. ühendeid (org. happed, alkoholid) ja H2. · Sageli vaadeldakse neid kui H-bakterite alarühma. Looduses väga olulised kui kütuste põlemisel moodustuva CO o. kahjutustajad. i. Sulfaadi redutseerimine
annaabi.ee 
