I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt
Karbid, milles areneb pärl Maailmas on tuntumad kaks karbi liiki, milles areneb pärl. Esimeseks karbiliigiks on pärlikarbid. Teiseks tuntuks karbiliigiks on auster. Näiteks pärlikasvanduses kasutavad jaapanlased austreid. Maailma kallimad pärlid Tahhiiti pärlid pärinevad mustahuuleliselt austrilt. Auster pole ainult pärlite saamiseks, vaid ka toiduks inimestele. Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.-datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi korjata, kuid siiski ohustab seda liiki reostunud veed ehk inimtegevus. EBAPÄRLIKARP ON ERITI OHUSTATUD LIIK KOGU MAAILMAS!!!
Kui auster on avatud, võib selle panna koos ühe karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid. Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. KARBID Söödav rannakarp (Mytilus edulis) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik. Nagu nimigi vihjab tarvitatakse neid rannakarpe söögiks. Söödavate rannakarpide levila hõlmab Põhja-Ameerika Atlandi ookeani põhjaranniku, Euroopa ja mitmed teised parasvöötmesse ja polaaraladele jäävad alad. Teda leidub ka Läänemeres. Rannakarp asustab enamasti euritoraali vööndit, kinnitudes oma büssusega kividele ja teistele tugevatele substraatidele. Tumedaid, sinaka läikega karbipoolmeid, kujult veidi pikergusi, tunnevad kõik. Paljud aga
annaabi.ee 
