Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik sadamas", ,,Delfti vaade" kuulsa Apolloni templiga. Viljeles ka graafikat: koguteos "Liber veritatis". Prantsusmaal elanud 17.saj kunstnikest on tuntumad Georges de la Tour ja vennad le Nainid. See on rahvalik kallak. de la Tour Mõjutatud Caravaggiost oli karavadzist: nooruse töödes keldriluugivalgus. Maalis isegi pimeduses, õhtul ja öösel. Kujutas palju olmestseene, kõrtsitegelasi ja teenijatüdrukuid: ,,Valemängijad", "Pettus". Oma portreede eest sai ta Louis XIV õuemaalikunstniku koha. "Maarja Magdaleena". Elu lõpul tegi palju religioosset maalikunsti: ,,Joosepi unenägu". La Tour suri katku 60-aastasena. Katkuteemat on ta kaudselt kujutanud ka oma maalil ,,Naine
mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv.
annaabi.ee 
