Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver. Olweus esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele. 1. aste: Väike osa kiusajaid jõuab õpetaja/täiskasvanuni 2. aste: 20% lastest arvavad, et kiusamine ei kao koolist 3. aste: Inimesed kardavad kooli minna Kiusamise 3 osapoolt: Kiusaja: loob situatsiooni, kust saab emaale tõmbuda Ohver: kardab, loodab, et eakaaslased hakkavad austama, ei usu, et täiskasvanud aitavad, karavad, et kui rääkida ära, siis kiusatakseveel rohkem Kõrvalseisja: hoiak, et kiusaja nagunii ei kao Suhtumine, et õpetaja ei sekku. (Ainult 20% kiusamisjuhtudest jõuab täiskasvanuteni, õpetajad sekkuvad vaid 1/3 neist juhtudest. Nõuanne õpetajale: Ära kõnni mööda. Ära küsi: "Miks?") Piir alasotsiaalse ja antisotsiaalse käitumise vahel. 1. Kiusaja ja ohvri vahel on auditoorium. Kõrvalseisjad, kes toetavad aktiivselmalt või passiivsemalt kiusamist. Nauditakse
Ta lõpetaas oma jutu sõnaga: "Maktub". Nüüd hakkasid nad edasi liikuma palju kiiremini. Nüüd möödusid ka ööd vaikuses. Enam ei tohitud isegi lõket süüdata, et märkamatuks jääda. Nad magasid loomade keskel, kuna loomad hoidsid sooja. Ühel ööl ei saanud Inglane und ja nad läksid poisiga jalutama. Poiss rääkis talle oma eluloo. Inglasele meeldis eriti see kristallipoe osa. Ja poiss hakkas rääkima, et ta on vaadanud karavani kui ta kõrbes liigub, karavad ja kõrb räägivad ühte keelt ja sellepärast kõrb lubabki endast üle minna. Inglane nõustus ja ütles, et ta peab rohkem karavanile tähelepanu pöörama. Poiss aga vastas, et peab tema raamatuid lugema. Poiss ei saanud raamatutest aru, kõik korrutasid ühte sama asja. Inglane ütles siis, et selleks, et paarist reast aru saada on nii palju raamatuid. Poisi jaoks oli kõige huvitavam raamat, mis rääkis kuulsatest alkeemikutest
annaabi.ee 
