täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse ehk kahes keskkonnaskarastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö-riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastuse ehk beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks.
jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Sellele järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. austeniidi muutumine martensiidiks.
Erinevalt lõõmutusest kiirjahutus karastamisel ei võimalda realiseerida faasimuutustele pöördprotsessil, mille tulemusena toatemperatuuril võib fikseerida metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis oli kõrgel temperatuuril. Sellist karastusviisi nimetatakse II liigi ehk polümorfse muutusega karastuseks. II- liigi lõõmutuse ja karastuse vahel on ühine see, et mõlemal juhul kuumutus peab kutsuma esile faasimuutus (kas polümorfne või mitte), erinevus aga seisneb jahutuskiiruses. Lõõmutuse eesmärgiks on saada metall maksimaalselt tasakaaluseisus, milleks on vaja difusiooniprotsesside täieliku realiseerimist, selleks on vaja aeglast, väikse kiirusega jahutust. Karastamisel vastupidi on eesmärgiks
tekke piirkonnas, mistõttu detailis tekivad suured sisepinged. Õlis karastuse puuduseks on õli põlemine ja ka detaili kattumine õhukese oksiidikihiga. Katkendkarastus Ehk kahes keskkonnas karastamise korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austenniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiiditekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamiseks. Selle karastusviisi puuduseks on raskus kindlaks määrata ja reguleerida detaili seisutusaega esimeses keskkonnas, seda enam et see aeg on väga lühike ( mõõdetakse sekundites). See viis nõuab karastajalt küllaltki kõrget kvalifikatsiooni. Astekarastus On vaba katkendkarastusele omastest puudustest, mille korral detaili jahutatakse keskkonnas, mille temp on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist Ma kõrgem. Selles
nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastamise (time hardening, two medium quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamisel. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure
nemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili Sele 1.29. Terase karastamine aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö- riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase
Terase parendamine takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu- miseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeer- T terastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastuse korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagu- nemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö- t riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili kesk- konnas, mille temperatuur on antud terase marten- | Karastamine | | Noolutamine | siitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisuta- Sele 1.33. Terase astekarastus misel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses
annaabi.ee 
