3) Astekarastus- vannis, mille temp on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtempist, siis aeglane jahutamine õhus. 4) Isotermkarastus (beiniitkarastus) - toimus sulasoolades nagu astekar., kuid seisutus on pikem, austeniit laguneb isotermiliselt ja saadakse beiniitstr-ri. 5) Allajahutuskarastus – juhul, kui detaili kuumutusT> karastusT. Seda jahutatakse teatud aeg õhus, pärast sukeldatakse karastusvedelikku.6) Karastuvus – terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvus – karastunud kihi sügavus. Pinnakiht jahtub kiiresti. Csisalduse ↑ 0,8%-ni läbikarastuvus ↑, Csis.edasisel ↑ läbik. aga ↓. Cteraste läbik. 10-20mm piires. Legeerel-did ↑karastamisel allajahutatud A püsivust ja ↓ vk, sellega ↑läbikar-st. Kriit.läbimõõt – antud marki terasest detaili
4) Isotermkarastus (joon. 4.d) toimub samuti sulasoolades nagu astekarastamisel, kuid detailide seisutus on pikem, nii, et austeniit isotermiliselt laguneb ja saadakse beiniitstruktuur (beiniitkarastus) 5) Allajahutuskarastust kasutatakse juhul, kui detaili kuumutustemperatuur ületab tunduvalt karastustemperatuuri (näiteks koha peale tsementiitimist). Detaili ei sukeldata kohe karastusvedelikku, vaid jahutatakse enne teatud aeg õhus. Karastuvus on terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvusena mõistetakse karastunud kihi sügavust. Praktiliselt loetakse karastunud kihi sügavuseks kaugus detaili pinnast poolmartensiitse struktuuriga kihini, s.o struktuuriga 50% martensiiti ja 50% troostiiti. Läbikarastuvus sõltub paljudest teguritest, eelkõige terase koostisest. Süsinikusisalduse
austenniit muutub martensiidiks ehk karastumine. Selle karastusviisi korral tekivad minimaalsed karastuspinged sest jahutamine jaguneb kaheks etapiks. Karastuskeskkondadena kasutatakse sulasooli- leelisi(KNO3, NaNO2, KOH, NaOH) temperatuuriga 150-550 kraadi vastavalt astmetemperatuurile. Astekarastust kasutatakse mittelegeerterastest detailide läbimõõduga 10-15 mm , legeerterastest detailidel 20-30 mm. Alajahutuskarastus Alajahutamisega karastamise korral ei paagutata detaili mitte kohe karastusvedelikku , vaid jahutatakse enne teatud aega õhus. Seda tehakse sisepingete vähendamise eesmärgil või juhtudel, kui detaili kuumutustemp ületab tunduvalt terase karastustemperatuuri. Isotermkarastus Ehk beniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse temperatuurist Ma kõrgemal temperatuuril ( 250-350 kraadi) seisutusega kuni austenniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks (beniidiks). Terase pindkarastus
annaabi.ee 
