NaOH 10%-line vesilahus 18 C o 1200 300 Mineraalõlid 18 C o 150 25 Suruõhk 30 10 Seisev õhk 3 1 Karastusviisid: 1) Ühes keskkonnas ehk ühes vannis karastus (joonis 4.a), mille puhul karastustemperatuurini kuumutatud detail sukeldatakse vedelikku, kus toimub selle lõplik mahajahutamine. Kasutatakse eelkõige lihtsatele detailidele. 2) Katkendkarastuse ehk kahes vannis karastamise (joon. 4.b) korral jahutatakse detaili alguses lühiajaliselt kiiresti (vees), seejärel aeglaselt (õlis või õhus). Raske on reguleerida mõnesekundilist seisutusaega vees. 3) Astekarastuse (joon. 4
aset täiskarastus, üle faasipiiri AC1, kuid alla AC3 kuumutatud vahekihis aga poolkarastus. Südamik tavaliselt ei kuumene või kuumeneb alla AC1 piiri misstõttu karastamist ei toimu. Kuigi enamikud pindkarastusviisid kuumutavad pinnakihi üle faasipiiri AC3, ei põhjusta see veel tingimata ülekuumenemist või austeniiditera kasvu. Leekkarastus Leekkarastamisel kuumutatakse detaili pinda atsetüül-hapniku leegis ja jahutatakse kiirelt tavaliselt veejoas. Detaili pinnakiht kuumeneb kiirest karastustemperatuurini, ülejäänud osa aga ei jõua selle ajaga kuumeneda. Karastatud kihi paksus võib otstarbest olenevalt olla 2- 5mm. Et saadav pinna kõvadus oleks piisavalt suur, peab pindkarastatavate teraste c sisaldus olema küllaltki kõrge, sobivam 0.4-0.5%. leekkarastus tagab pinnakõvaduse 56-58 HRC. Tõuseb detaili vastupanu väsimusele, kuna martensiitmuutusest tingitud mahu muutus tingib surve pingete tekkimist pinnakihis. Leekkarastust kasutatakse põhiliselt üksiktootmisel,
o o t -l ca 900 C jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. auste- niidi muutumine martensiidiks. Jahutamine Isotermkarastuse e. beiniitkarastuse korral karastustemperatuurini jahutatakse terast martensiitmuutuse algtempera- tuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisu- tusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koor- t musele