1.5. MIG/MAG keevitustehnika See mõiste hõlmab keevituspüstoli suunamist keevitatava liite suhtes, põleti kaldenurka ja suudmiku kaugust keevitatavast pinnast. Põleti liikumise iseloom keevisliite suhtes oleneb liite tüübist, keevitatavate kihtide arvust ja õmbluse asendist ruumis. Keevituspõleti liikumisega moodustatakse etteantud mõõtmete ja kujuga õmblus. Seejuures saab põleti liikumisega mõjutada õmblusmetalli struktuuri. Eriti tuleb seda silmas pidada karastumisele kalduvate kõrglegeerteraste ja sulamite keevitamisel.(lisa viide argoonis keevitamise tehnika kohta punkt 1.3.2) 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas > Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG - metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas
käigus ja valmisdetaili termotöötlemist peale keevitamist. Detailide termilist ettevalmistust enne keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine. Lehtmetalli ja torude keevitamine ning keevitamine remonditöödel. Ilma traadita keevitatakse kuni 2 mm paksust lehtterast, kus lehtede servad ääristatakse ning pannakse kokku, seejärel sulatatakse ääristatud servad keevituspõleti abil kinni. Pakse lehti