1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami, kes kasvatavad peamiselt põhjapõtru e. porosid. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kus aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna "zeme" (maa, pind)
poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad). Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja- Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre. Norras läbib jõgi Karasjok ja Tana piirkondi ning Soomes Utjoki piirkonda. Tegu on Põhja-Lapimaa suurima jõega, mille pikkuseks on 348km. Sami keeles kutsutakse jõge nimega Deatnu ja soomekeels Teno, mis tähendab ,,suurt jõge". 70 protsenti jõest jääb Norra aladele ja 30 protsenti Soome aladele. Jõge ületab ainult 3 silda. (Atlas; The Tana river of Lapland is the best salmon river in Europe) Piiri jõeks on ka Tornio jõgi, seekord Rootsi ja Soome vahel. Pool jõepikkust jookseb mööda piiri
hooletuga. Tänapäeval on põhjasaami meeste pidulik rõivastus enamasti traditsiooniline, kalevist või nahast. Naised on säilitanud traditsioonilise kleidilõike, kuid võivad endale lubada eksperimenteerimist erinevate materjalidega, valmistades kleite näiteks valgest siidist või rohelisest sametist. Suvel kannavad naised traditsioonilise lõikega kleite, mille materjaliks on väikesemustriline puuvillane kangas. Nagu varasematel aegadel on ka praegu Saamimaa moepealinnad Karasjok ja Kautokeino Põhja-Norras. Koolasaamidel olid materjalidena alates 17. sajandist vene kaupmeeste kaudu kasutusele tulnud villane kalev, linane ja trükitud sits. Meeste riietuses leidsid koha venepärane kaftan ja riidest püksid. 1890. aastatest alates võtsid mehed üle tavalise euroopaliku riietuse. Põhjapõdrakasvatajate riietuses säilis siiski pealiskasukas ja aluskasukas. 19. sajandil
annaabi.ee 
