Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, põllusaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud partii hävitatakse, pikaajaline kasvatamiskeeld põllul, hoidla ja harimisriistad tuleb desinfitseerida. o Kartuli pruun-baktermädanik kogu taim närbub. Laialdaselt levinud kuuma kliimaga maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede
teooria viljelemist. Viimane käsitles epideemiate tekitajatena klimaatilisi, astroloogilisi jm väliseid tegureid. Epidemioloogiline mõte arenes siiski edasi. Itaalias avaldas 1700. aastal Bernardino Ramazzini (1633-1714) käsitluse tööliste haigustest. Ta nimetas üle 40 kutse esindaja (sh ka ,,juudid"), kelle puhul näitas ära nende spetsiifilised terviseriskid. Ramazzini osales ka 18. sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste suu- ja sõrataudi puhangu mahasurumisel (soovitas karantiine, isolatsiooni ja loomade puhul hädatapmist). Kõnesoleva epizootia käigus kerkis järjekordselt üles küsimus nakkusühikutest, vaieldi selle üle, kas tegemist elusate mikroorganismide või mitte-elusast mateeriast sündivate mürkidega. Ka siberi katk oli tõbi, mis pälvis toonaste uurijate tähelepanu, seda vaadeldi esialgu kui nn kutsehaigust, sest esines sageli nahaparkaleil jm. Järgmine põhjus arstidel epidemioloogilistes kategooriates mõelda tekkis variolatsiooni
annaabi.ee 
