süsihappegaasi tekitamisprotsess. Küpsetamisel kasutab pärm suhkrut; pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetõttu ei pruugi suhkrut alati lõpptootes enam leiduda.Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab
süsihappegaasi tekitamisprotsess. Küpsetamisel kasutab pärm suhkrut; pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetõttu ei pruugi suhkrut alati lõpptootes enam leiduda.Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks. 8. VÄRVUS Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab
kantserogeensem), krüseen, fluorantreen, püreen jt. kokku üle 80 ühendi, millest ligikaudu 60% imetajatel kantserogeensed. Benso[e]püreen aga näiteks pole. Toit võib saada saastatud kas atmosfäärisadestuse kaudu (tööstuspiirkonna aedades), teraviljade otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude konserveerimisel, suhkru karamelliseerimisel. Lubatud benso[]-püreeni piirkontsentratsioon ei tohi ületada 1 g/kg lõppprodukti kohta. Suitsuvorstides on leitud kuni 6 g/kg ja lahtistel horisontaalsetel sütel kuumutatud vorstides kuni 86 g/kg. Vertikaalsetel sütel või elektri- või gaasigrillil PAH teke minimaalne. 34. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. Kogu ööpäevasest
annaabi.ee 
