muutuvad teose ideedeks. Pean siin muidugi silmas eelkõige kolme venda Dimitrit, Ivani ja Aljosat. Tegelikult peitub kõigi kolme venna taga ühine idee, vennad lihtsalt kehastavad idee erinevaid väljendusvõimalusi. Ning mingis mõttes on parodoksaalne, et minu meelest eelistab Dostojevski ehitatav idee just ideele inimest. Kuidas see toimub ja toimib, sellest lähemalt. (Jan Kausi mõtisklused) Peaks veel lisama, et Dostojevski ,,ideaali" Aljosa Karamazovi vastas seisab üks teine ideaal, mis tänapäeval muutub üha reaalsemaks, mille kehastumisi üha ja üha enam lisandub. Nii et Dostojevski võib tegelikult ühel hetkel kõnelda tänapäeva reaalsest inimesest, pigem: sellest ideaalist, milleni suur osa inimesi ulatuda tahab. Ning kui Dostojevski kõneleb Aljosast, kõneleb ta millestki, mis jääb tänapäeval üha mõistetamatumaks ja kaugemaks; mida on üha võimatum kohata kehastatuna.
Raamat on kui tihendatud kordus kõigist inimese olemust, kannatuste põhjusi, headuse teid ja kodumaa tulevikku puudutavatest küsimustest, mis autorit vaevasid. Kõi on otse sümboliteks tihendatud ning need räägivad vana Venamaa hukkumisest, kaasaja inimestest ja nendest kellaga Dostojevski seob tulevikku. SISU: Kesksel kohal Karamazovite pere. Vana Karamazov on nagu Svidrigailov Tema pojad: Mitja, Ivan ja Alljosa +(ebaseaduslik Smerdjakov) Tõeline segadus. Smerdjakov tapad vana Karamazovi. Mitja võitleb armastuse pärast oma lihase isaga. Hullumeelne pummeldamine. Ebaõiglaselt isa tapmise eest süüdistatav Mitja võtab süü omaks. Kõigi ühine kannatus on elu pant. Mitja ainus väljapääs on Aljosa. Aljosal on suur roll raamatu lõpus (headuse ilu ja kaasinimese eest hoolitsemine). Dostojevski jutis tähelepanu inimhinge keerukusele ning uuris selle seadusi ja vastuolusid. Kujutas inimpsüühika sisemisi vastuolusid mõtte- ja tundemaailma, teaduse ja
annaabi.ee 
