tekkinud üksikindiviidi tungide ja loodusliku ning ühiskondliku reaalsuse vastuolu tagajärjel. Ehk siis südametunnistus polnud enam midagi paratamatut, teda võis võtta ja võis jätta, temast sai pelk enesesäilitamistungi vahend. Südametunnistust saab hüljata, kui eelistada enesesäilitamisele objektitungide võimalikult põhjalikku rahuldamist. Dostojevski mõju terve inimkonna mõtteviisi edenemisele on olnud tohutu ega kahane tõenäoliselt veel niipea. Kõik, kes on lugenud ,,Vendi Karamazoveid", jäävad elu lõpuni teadma, et üleüldist õnne pole võimalik üles ehitada, kui selle tagajärjel nutab kas või üksainus laps. Selle Dostojevski viimase romaani (1880) põhiteemaks on vastuolu kujutus laste ja isa vahel, mis lõpeb enamikule nimikangelasist traagiliselt. Tegelased ja nende saatused on järgmised. Noorim vendade on Alekseim, ta on sunnitud katkestama õpingud gümnaasiumis ning sõitma koju. Siin kohtub ta vanakese Zossimaga ja hakkab selle õpilaseks
sellepärast tapma, see on Jumala eksistentsi tõestus. Dimitri hakkab järk-järgult muutuma. Dimitri näeb unes last läbiv motiiv ta näeb kannatavat last ja üles ärgates on temas toimunud mingi muudatus. Ta saab aru, et selle lapse kannatustes on süüdi kõik. Keegi peab selle lapse kannatuse pärast vastutama. Zossima räägib ka sellest valitud isikud ei saa olla vastutavad kurjuse eest. Süü eest peavad vastutama kõik. Aleksei pidi olema peategelane. D tahtis Karamazoveid tegelikult jätkata. Aleksei elu on projitseeritud pühaku eluloona. ,,Aleksei Jumal-inimese elulugu". Kõik pühakute elulood algavad lapsepõlvekirjeldustega. Juba lapsepõlves on nad teistest lastest erinevad. Hiljem lähevad nad kloostrisse. Aleksei tuleb kloostrist tagasi tavalisse ellu. Zossima ütleb talle, et tema usk ei ole kloostris tugev. Reaalses elus kohtub ta selliste situatsioonidega, kus teda üritatakse õigelt teelt kõrvale meelitada
annaabi.ee 
