Taimedest kasvab seal liivaakaatsiat ja kõrbetarna mida kasutatakse ka söödataimena. Amudarja orus kasvab paplit ja hõbepaju. 6.Inimtegevus Inimesed elavad jõgede ääres, kus on võimalik maad niisutada ja põldu harida.On rajatud mitmeid tehisveekogusi.Peamised maavarad on väävel,maagaas ja nafta.Peamised põlisrahva hõimud on teked ja jomuudid kelle kultuur erineb selgesti teiste turgi rahvaste omast.Rahvastiku tihedus on üks inimine 6.5 km² peale. 4.Joonis rahvastiku tihedus Karakumis ja selle läheduses Kasutatud kirjandus 1. EE number 9 2. Wikipedia 3. Google 4. Geograafia õpik põhikoolile
(peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga, dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Lõunaosas läbib 1069 km pikkune kanal, mis on väga tähtis kõrbeala niisutajana ja veeteena. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam. Sander Seeman
rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam. Tagasi sisukorda
Iraagi kuivadel aladel. Ohu korral tõmbabta end kerra. Kõrvuksiilid kaevavad urgusid, kuhu nad päeval varjuvad. Emasloom hoolitseb järglaste eest ning imetab poegi urus 2 kuud. Nad söövad linnupoegi ja mune, skorpione ning teisi väikesi loomi. KULAAN elab Turkmeenia kõrbealadel (Karakumis ja Kõzõlkumis) KeskAasias. Talvel kasvatab ta tiheda kasuka, mis kaitseb pakase eest. Tema lähedane sugulane, khur, elab Indias Thari kuumadel kõrbealadel. Eeslikute sugulaste, ulukeeslite karju võib kohata mõnes paigas Saharas, ent need võivad olla ka metsistunud kodueeslid. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
annaabi.ee 
