õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks
sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helen- davad. Nimetust seostatakse ka ladinakeelse sõnaga lucus salu, mis viitab pal- jude liikide tavalisele kasvukohale. Pilosa karvane. Eestikeelne nimi tuleneb ilmselt sellest, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. Sugu- kond loalised. Kasvukoht: mineraalpinnasega okas- ja segametsad, puisniitudud, metsaservad. Palumetsade karaktertaim, kuigi kasvab ka salu- ja laanemetsades. Karvane piiphein on heleroheline mätasjalt kasvav mitmeaastane taim; varred sirged, lehistunud 15-30 cm kõrged. Lehed kuni 13 mm laiad, varrest lühemad, lehelaba ja lehetupe servad tihedalt kaetud pikkade valgete udekarvadega (hea määramis- tunnus). Lehed võivad elada ületalve. Õied õisikus üksikult, õieraod laiuvad, hiljem allapoole kooldunud. Õied on väikesed, kastanpruunid ja läikivad. Õitseb aprilli
annaabi.ee 
