(1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses. Näidend kujutab autori kaasaegset külaelu. Peategelane Jaak Jooram on suurtalunik ja põllumeeste erakonna tegelane. Jooram kehastab iseteadlikku ja seisuseuhket suurtalunikku, kelle mentaliteet ja elukäsitlus osutub naeruväärseks. "Mikumärdis" on naeruvääristatud erineva klassikuuluvusega inimesi, on esitatud nende veidrad arusaamad elust, inimlikud nõrkused. Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid" (1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943). Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses
Lõuapärad toonitatud, nagu oleksin pureja, kuigi pole sageli ivagi hamba alla panna... Nina nõgus... King on aga tähtsam kui nina või iseloom ja kinganina vorm otsustab palju sagedamini inimeste saatuse kui inimese enda nina nõgu või kühm ... Kannan vaheldumisi kingi nr. 43 ja 44). Muidugi on säärane kirjeldus, kuigi see toonitab kuju tavalisust, juba iseenesest ironiseerivalt koomiline. Ühtlasi see rõhutab kujukoomika ebaolulisust Tammsaare juures. Üle minnes karakterkoomikale saab juba üksikasjalisemalt vaatluse alla võtta ka seda, mil määral Tammsaare on viljelnud koomilise sääraseid kõrgemaid ülavorme nagu huumorit ja satiiri. Kumbki neist pole mingiks eriliseks kategooriaks omaette, vaid on ainult koomilise modifikatsioone. Jõuame neile otsinguile paratamatult alles siin, sest õieti sealt peale, kus käsitlusesemeks tõuseb inimene, poeetika keeles - tüübistik, kus valgustuse alla saab seega
annaabi.ee 
