Uusromantilise novellitüübi väljaarendamisel lähtus Tuglas sümbolistide põhimõttest, mille kohaselt tegelane võib olla mingi inimliku omaduse sümbol, aga mitte reaalse inimese võrdkuju. Novellis „Merineitsi“ on Kaspar ahnuse ja võimuiga, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist „Popi ja Huhuu“. Sümbolistide eeskujul rakendas Tuglas fantastikat nii miljöökultuses, sündmustearenduses kui ka karakterimaalingus. Ent Tuglas ei võtnud üle kõiki sümbolistide esteetilisi põhimõtteid. Ta ei ähmastanud sündmustikk ega toonud novellidesse salapärasust, vaid püüdis selguse ja kujutamislaadi jõulisuse poole. Uusromantilistes novellides paistab silma detailirikkus, kirjeldused pakuvad loendamatul hulgal pisiseiku, mis loovad värvi- ja vormikirevuse. Tuglas proovis novellide tegevuspaika ja sündmustikku detailide abil nähtavaks teha.
proosa saavutab oma kõrgtaseme. Uusromantilise novellitüübi väljaarendamisel lähtus Tuglas sümbolistide põhimõttest, mille kohaselt tegelane võib olla mingi inimliku omaduse sümbol, aga mitte reaalse inimese võrdkuju. Novellis ,,Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiga, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist ,,Popi ja Huhuu". Sümbolistide eeskujul rakendas Tuglas fantastikat nii miljöökultuses, sündmustearenduses kui ka karakterimaalingus. Ent Tuglas ei võtnud üle kõiki sümbolistide esteetilisi põhimõtteid. Ta ei ähmastanud sündmustikk ega toonud novellidesse salapärasust, vaid püüdis selguse ja kujutamislaadi jõulisuse poole. Uusromantilistes novellides paistab silma detailirikkus, kirjeldused pakuvad loendamatul hulgal pisiseiku, mis loovad värvi- ja vormikirevuse. Tuglas proovis novellide tegevuspaika ja sündmustikku detailide abil nähtavaks teha.