Nad olid küll tihti müütilise minevikuga tegelased, kuid samas ei saanud nad olla liialt ebamaised. Nad pidid olema inimlikult lähedased ja mõistetavad, et neile saaks kaasa elada. Komöödia kangelased Inimtüübid kuuluvad eelkõige komöödiamaailma. Antiikajal mõisteti, et koomilise efekti loob nähtus, mis on inetu või moondunud, kuid ei ärata sügavat kaastunnet või viha. Eetose kujundamine oli kreeka komöödia aluseks. Romaan Romaanis on tegelaste karakterijoonte ulatus lai. Kreeka romaanis sõltub karatkerite kujutamine ka autori sotsiaalsest hoiakust ja vaadetest moraalile. Teatud tüüpe kujutati alati lihtsustatult barbarid olid alati kurjad! Romaanis saab tegelast mitmekülgsemalt iseloomustada. Antiikromaanis oli keskseks armastusintriig. Inimesekäsitlus filosoofias: Platon, Aristoteles, stoikud Platoni inimesekäsitlus on vahetult seotud riigikäsitlusega. Nii riigi kui inimese puhul
nahahoidmisest. Kirglikkus võib põsivust toetada, ent lisada sihipärasusele ka ohjeldamatut fanatismi. Tundlikkus vüib olla osavütlikkuse ja inimarmastuse toeks, ent madala enesehinnangu ja häbelikkusega liitudes põhjustab see kergesti solvuva ja vihapidava isiku. Emotsionaalsus ja elavaloomulisis võivad anda sihipärasele tegutsemisele energeetilist tuge, ent kahjustada lõbujannuga liitudes oluliselt töökust ja kohusetunnet. Karakterijoonte vahel valitse nii harmoonia kui vastanlikkus. Harmooniline on inimene, kelles “sugulaslikud jooned”- näiteks osavütlikkus, enesevalitsemine, abivalmidus- moodustavad loogilise terviku. Mõnes inimesem on koos äsketism ja liigsöömine; ohjeldamatus jar angus. Karakteri loetavust hõlbustab asjaolu, et ühe silmahakkava joone olemasolu lubab suure tõenaosusega oletada teiste sellele lähedaste omaduste esinemist. Isiksuse tüpoloogiaid