mineraalid ja moodustavad kohati rannikul ka tööstuslikke maardlaid (näiteks Austraalias). Haruldasemad on kulla, teemandi, plaatina ja kassiteriidi tööstuslikud maardlad. Kuid näiteks USA toodab umbes 90% oma vajaminevast plaatinast just rannikupuisteist. Tuntud on ka Edela-Aafrika teemandirikkad ranna- ja rannalähedase merepõhja liivad. Teemantide varu hinnatakse rannaterrassides enam kui 30 miljonile karaadile, lisaks on šelfisetteis teemante ligikaudu 10 miljonit karaati. Merepõhja maavarasid leidub ka šelfi sügavamais osades ning mandrinõlval. Troopikas leidub fosforiidikonkretsioone, mis sisaldavad kuni 30% fosforhapet. Kulla kaevandamine merepõhjast Kaevandamine Paapua-Uus
2001.a. moodustas toodetud kulla maht 2604 ehk 67% kogu tarbitud kullast sellel aastal. Kulla tootmine kasvab aastast aastasse, kuid põhikasv langes siiski möödunud sajandi 70- ndate aastate lõpule. Miks mõõdetakse kulla puhtus mõnikord karaatides? See on alguse saanud iidsetest aegadest, kui karaat muutus Lähisidas kullasulamite puhtuse mõõdupuuks. Briti kulla karaat on mittemeetriline kullasisalduse hindamisühik, mis on võrdne sulami massist 1/24 osaga. Puhaskuld vastab 24 karaadile. Seda mõõtühikut kasutatakse Sveitsis ja teistes inglise keelt kõnelevates riikides. Tänapäeval mõõdetakse kulla puhtust ka lähtuvalt selle keemilise koostise puhtusest, st metallisulamis sisalduvates puhtametalli tuhandikes osades. Nii näiteks 18 karaati on 18/24 ja ümberarvestatuna tuhandikele osadele vastab 750ndale kullaproovile. Mis on kaal karaatides? Carat - eesti keeles karaat (USA-s ja Saksamaal kirjapildis «Karat») oli algselt peamiselt
annaabi.ee 
