Toidu maitse tõstmiseks ja mitmekesistamiseks võib suvaliselt lisada hakitud värskeid või konserveeritud seeni (puravikud, sampinjonid, kukeseened jt.), seenepulbrit, valget lauaveini, tomatipüreed ja võid või koort.Nõu kaetakse tihedalt kaanega ja hautatakse mõõdukas kuumuses, kuni kalad on pehmed (umbes 2530 minutit). Lauale antakse koos hautamisleemega või valmistatakse sellest hele kalakaste. Keetmiseks on kohasemad haug, koha, tursk, kaptenkala, forell ja teised suuremad kalad. Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate fileetükkidena, portsjontükkidena, kalarullidena. Suuremad kalad ja paksem filee pannakse keema soolaga maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab
Kasutatakse praetult, hautatult ja küpsetatult. Sobib soolamiseks. Meriahven on süvaveekala. Iseloomulikuks tunnuseks on punane värvus ja suured pungis silmad. Liha on võrdlemisi rasvane, õrn ja maitsev, väikeste luudeta. Stauriidil on kaks seljauime ja kõverdunud küljejoon. Liha on hapuka, omapärase maitse ja lõhnaga. Merihunti püütakse Atlandi ookeani põhjaosast. Kaalub 4...15 kg. Liha on rasvane, maitsev ja väheste luudega. Atlandi kaladest võib nimetada veel hammasahvenat, kaptenkala, lintsaba, mõõkkala, jääkala jt. Ookeanikalade iseärasuseks on see, et valgusisaldus kõigub suurtes piirides (8...26%), rasv sisaldab palju polüküllastumata rasvhappeid, mistõttu nende säilivus värskelt on halb. Vabad aminohapped võivad keetmisel anda puljongile teatud kõrvalmaitse. Meeldiv värske kurgi lõhn on tingitud trimetüülaminooksiidist, mis aga säilitamisel muutub trimetüülamiiniks, millel on ebameeldiv maitse. 3.3. Vee selgrootud
annaabi.ee 
