kujunemata. Esimene suurem Listeria puhang sai alguse kapsasalatist, mida kohalik tööstus tootis. Kapsataimede ümbruses enamasti Listeriat ei õnnestunud isoleerida. Aga kapsaste uurimine näitas, et üks farmer, kes kasvatas kapsaid, pidas ka lambakarja, kus paar lammast oli listerioosi surnud. Kapsamaad oli väetatud nii värske kui ka kääritatud lambasõnnikuga. Pärat koristamist hoiti kapsast jahedas, aga kuna Listeria talub v. hästi madalat temperatuuri, püsis ta kapsastel eluvõimelisena. Toimus looduslik rikastumine. Listerioosi on haigestutud ka saastunud piima ja juustu kaudu. Piim oli pastöriseeritud ja bakterid olid seal ellu jäänud. Ilmselt taluvad nad hästi, kui nad raku sees (leukotsüütides) on, ka kõrget temperatuuri. Listerioosi tunnused: kesknärvisüsteemi nakatumine (entsefaliit ja meningiit), primaarne baktereemia ja hiljem ka endokardiit. Entsefaliidi ja meningiidi esmased sümptoomid on peavalu, oksendamine ja nõrkus
hargnev) ja vart (teatud sordil) ning pastinaagil ehk moorputkel koonusekujulist juurt. Viimane sisaldab rohkesti süsivesikuid kuni 15%. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Mustjuurel on 30...35 cm pikkune mustakooreline juur. Mädarõigas ka mäerõigas on eriti rikas eeterlike õlide ja glükosiidide ning C-vitamiini poolest. Viimast leidub 200 mg 100 g kohta. Toiduks tarvitatakse kuni 1 m pikkust hargnevat juurt. 5.3. Kapsad Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad sisaldavad 4...7,5% süsivesikuid, kuni 4% valku, mineraalaineid ja mikroelemente ning C-vitamiini 35...110 mg 100g kohta. Kõige C-vitamiini rikkam on rooskapsas. Valget peakapsast kasutatakse värskelt ja hapendatult ning laialdaselt konservitööstuses. Punasel peakapsal on lillakas-punased lehed. Kasutatakse põhiliselt toorelt salatite valmistamiseks ja marineerimiseks.
annaabi.ee 
