12-le. Heino Lipu kui kuulitõukaja nimi sai tuntuks ka laias maailmas. Ta tõusis paljudeks aastateks Euroopa parimaks kuulitõukajaks, rekordimeheks ja edetabeli valitsejaks. 2.4. Heino Lipp pidas vastu ka kõige karmimatele raskustele Ka külmadel ja jäistel talvedel treenis Lipp väljas. Ainuke lähim võimla asus Viljandis, mis oli alatasa hõivatud. Nii jooksis ta lühikesi otsi tõusva kiirusega külmunud põllul, vahel sumpas hangedes. Kuuli tõukas mustavate kapsajuurikate keskel, kuusehekki oli peidetud ka üks tõke. Endiselt soovis ta treenida üksi, õpetussõnadega torkijad talle ei meeldinud. Pealegi olid enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis
» hüüdis Phoebus ja tõukas tugevasti 277 joobnud skolaari, kes mööda seina liugles ja siis pehmelt Philippe Auguste'i aegsele tänavasillutisele vajus. Selle raasukese vennaliku kaastundmusega, mis alati joodiku südame põhjas leidub, veeretas Phoebus Jehani jalaga «vaestepadjale», mida saatuse ettenägev pilk iga Pariisi rajakivi kõrval valmis hoiab ja mida rikkad põlglikult pühkmehunniku nimega märgivad. Vaevalt sai kapten Jehani pea ilusasti kapsajuurikate hunnikule seada, kui skolaar suurepärase bassiga norskama hakkas. Siiski polnud kapteni südames pahameel veel kustunud. «Seda halvem sulle, kui saatana käru mööda minnes sind siit üles korjab!» ütles ta vaesele magajale ja läks minema. Mantlis mees, kes tast maha polnud jäänud, jäi pilguks norskava skolaari ees kõheldes seisma. Siis aga läks ka tema sügavalt ohates minema -- kaptenile järele.
annaabi.ee 
