,,HAI NAHK" Haide nahal on üle keha pisikesed ogad. Need on plakoidsoomuste ogad, mis ulatuvad läbi naha. Ogad juhivad vett hai kehast mööda ja aitavad tal vees edasi libiseda. Tänapäevastel ujumistrikoodel on samuti pisikesed hambakesed. See on hai naha ogade imitatsioon, et aidata ujujatel kiiremini vees edasi liikuda. Haide soomuseogad on suunatud tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA" Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased kaugetel aegadel tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.Karpkala võib kasvada 110 120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes
Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest) Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht. Kalakasvatus Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad) Kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatused : forell, lõhe, kaprkala ja angerjas Eestis peamine vikerforell Adrut põlluväetisie ja loomasöödana
Värvuselt on küljed hõbedased kuni kollakad, selg mustjaspruun kuni sinakas ja kõhualune valge. (I) Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poistepuudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. (I) Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. (I) MATERJAL JA METOODIKA Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 13 Karpkalalast- Hõbekoger (Carassius gibelio),
annaabi.ee 
