väävelhappega välja. Võetakse ~20% hape ja palju ei kuumutata, muidu sipelghape ju laguneks NaOH + CO à HCOONa ja edasi HCOONa + H2SO4 à HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised. Nimetatakse tavaliselt triviaalnimedega (lähtutakse rasvast, millest esmakordselt eraldati , näiteks C6 kapronhape, kapreenhape, kaprüülhapeà CAPRA = kits) Väga nõrgad happed, hüdrofoobsed. Kõrgemad on tahked vahasarnased ained (stearhape). Kergemad on ebameeldiva lõhnaga õlisarnased. Küllastumata hapete sulamistemp on madalamad, kui vastavatel küllastunud hapetel. Küllastunud ... Küllastumata rasvhapped Monoküllastumata : Polüküllastumata 3- ja 6- side otsast 3,
väävelhappega välja. Võetakse ~20% hape ja palju ei kuumutata, muidu sipelghape ju laguneks NaOH + CO HCOONa ja edasi HCOONa + H2SO4 HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised. Nimetatakse tavaliselt triviaalnimedega (lähtutakse rasvast, millest esmakordselt eraldati , näiteks C6 kapronhape, kapreenhape, kaprüülhape CAPRA = kits) Väga nõrgad happed, hüdrofoobsed. Kõrgemad on tahked vahasarnased ained (stearhape). Kergemad on ebameeldiva lõhnaga õlisarnased. Küllastumata hapete sulamistemp on madalamad, kui vastavatel küllastunud hapetel. Küllastunud ... Küllastumata rasvhapped Monoküllastumata : Polüküllastumata 3- ja 6- side otsast 3,