sekkumise metoodika rakendamisest. Psühholoogia kasutuselevõtt armeesüsteemides on alates I maailmasõjast plahvatuslikult arenenud. Tänaseks on tekkinud rakendustest distsipliin, mida tunneme militaarpsühholoogiana. On tõsi, et arusaam psühholoogia rakendustest sõjaväelises praktikas on Eesti Kaitseväes äärmiselt visa tekkima. Enim saadakse aru psühholoogia rollist vaimse tervise küsimustes, kuid ka siin kipub psühholoogidele pandud vastutused ja ootused kaplanite ja meditsiini valdkonnaga segi minema. Mis puutub psühhomeetria kasutamisse personalitöös nt personalivalikul, ametisobivuse ja kompetentside hindamisel, siis sellest ollakse veel üsna kaugel. On teadvustatud vastavate tehnikate olemasolu, kuid nende kasutuselevõttu ei ole veel tõsiselt suhtuma hakatud. Ka tundub meile siiamaani võõras vaadata psühholoogia poole väljaõppe korraldamise protsessis.
Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad ,,kindlustada" fundamentalistid, kes taolist sisserändajate ühiskonna sallimisreziimi tervikuna vastustada võivad.... /Ekskurss: mis asi on Euroopa Ühendus (Euroliit, EL)? Öeldakse, et see rahvusriikide ühendus ei ole ei impeerium, ei konsotsiatsioon, vaid midagi enneolematut. Sest alliansipoliitika ajaloos ei leidu midagi niisuguse majandusliku koordinatsiooni taolist ja EL i ,,sotsiaalharta" klauslid on mõeldud jõustamiseks, mitte manitsemiseks. Rohkem
1. Eesti vanglasüsteemi ühtse uimastipreventsiooni kontseptsiooni olemasolu; 27 2. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv ei tõuse; 3. Lepinguliste suhete osakaal on vähemalt 10% kinnipeetavatest; 4. Kinnipeetavatega otseselt kokku puutuvatest töötajatest on vähemalt 50% saanud vastava ettevalmistuse; 5. Religioosse suunitlusega rehabilitatsioonikoolituse saanud kaplanite ja vabatahtlike osakaal on 75%; 6. Rehabilitatsioonprogrammidega on kaetud 10% sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatest; 7. Narkovabad osakonnad 4 vanglas. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2012: 8. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv; 9. Lepinguliste suhete osakaal on vähemalt 20% kinnipeetavatest; 10. Kinnipeetavatega otseselt kokku puutuvatest töötajatest on vähemalt 70% saanud vastava ettevalmistuse; 11
annaabi.ee 
