Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23. Nimeta 2 valkude ülesannet selgitusega: · Ehituslik funktsioon toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Valke on karvades, küünistes, kapjades, sõrgades, sulgedes jne. · Transport ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse. · Energeetiline ülesanne valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism elutegevuseks. 24. Mitme % lahus saadakse, kui 200 grammis vees lahustada 50 grammi glükoosi? 25. Mitu grammi soola ja mitu grammi vett tuleb võtta, et valmistada 300 grammi 25%-list soolalahust? 26
produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine. 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape. On oluliseks lüliks nii taimede kui ka loomade ainevahetuses. Lipoproteiidides on lihtvalgud ühinenud fosfatiididega. Leidub nii taimsete kui loomsete
Tänapäeva hobuse esivanem oli kõigesööja loom, kes elas troopilistes metsades. Kliimamuutused asendasid need metsad metsikute avarate tasandikega ja hobune kohanes nendega, muutudes rohusööjaks, kel olid kiired jalad, et põgeneda kiskjate eest. Kuna jooksmiseks kasutati vaid keskmist varvast, muutusid välimised aina väiksemaks. Kui välimised varbad kadusid, kohanesid jala alumised luud sääreluudeks ja sõrgatsiliigesteks, saavutades haripunkti suhteliselt tugevates kapjades. Samuti muutus hobune kõrgemaks, ta kael pikemaks ning hambad kohanesid uue toitumisega. Kliimamuutused etendasid hobuse evolutsioonis tähtsaimat osa, aga inimene omas suurimat mõju selle edasisele arengule. Alates hetkest, mil inimene kodustas hobuse, on hobuseid valitud ja aretatud, et suurendada nende kasulikke omadusi. See viis erinevate hobusetüüpide veohobuste, ratsahobuste, koormahobuste väljaaretamiseni. Talumajanduse kiiremehhaniseerimine pärast 2
sünteesijärgselt, on aluseks kõrgemat järku valgustruktuurile on aminohappejääkide järjestus ja hulk polüpeptiidahelas. Teisane ehk sekundaarstruktuur 1. Alfa- spiraal, mida stabiliseerivad molekulisisesed vesiniksidemed. 2. Beeta-struktuur (sik-sak struktuur), mida stabiliseerivad molekulivahelised vesiniksidemed. Alfa-spiraali esineb palju karvade struktuuris, siidis. Beeta- struktuuri esineb palju küüntes, kapjades. Kolmandane ehk tertsiaarne. Gloobul ja fibrill, vesiniksidemed, ioonsidemed (tekivad tänu aminohappe radikalidele), SS sidemed, hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsed aminohapete radikaalide omavaheline vastasmõju). Neljandane ehk kvaternaarstruktuur tekib mitme erineva valgulise ehitusüksust seovad ruumiliseks ja talitluslikuks tervikuks. Hemoglobiin (koosneb neljast ehitusüksusest) aga neljandat järku struktuur võib koosneda ka vähematest või rohkematest ehitusüksusest
annaabi.ee 
