a juuli, Tartu vallutatigi ning kuu aega hiljem ka Narva. Mitu aastat valitses olukord, kus Eesti idapoolsed linnad kuulusid Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708.a küüditati kõik inimesed, kes Tartus elasid, ära Venemaale ning seejärel lasti linn õhku ( küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke). Alates 1709.a Poltaava lahingus, pöördus sõjaõnn venelaste poole. 1710.a pärast Riia kapituleerumis, alistusid ka Pärnu ja Tallinn kuna kaitsjaid nõrgestas puhkenud katk, mis peagi levid üle kogu maa. Boriss Seremetjev 1701.a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal.
Saksamaa alistumine Hitler otsustas oodata lõppu Berliinis, kus ta sai veel juhtida oma järgi jäänud vägesid. Tema abilised ja teised riigitegelased põgenesid põhja Saksamaale, kus nad lootsid, et Vene väed neid kätte ei saa. 30 aprilli pärastlõunal sooritas Hitler oma punkris enesetapu. Tema järeltulijaks pidi tema kirja järgi saama admiral Karl Doenitz. Sellel mehel ei jäänud muud üle, kui alla anda. Tema esindaja kindral Alfred Jodl kirjutas kapituleerumis lepingule alla kindral Eisenhower'i peakorteris 7 mail. Ameerika ja Suurbritannia valitsused nimetasid 8 mai V-E päevaks (võit Euroopas). Täielik allaandmis effekt sai teoks minut pärast keskööd, kui alla kirjutas ka Nõukogude Liit. Võit Jaapani üle Kuigi Jaapani positsioon oli 1945 aasta alguseks lootusetu ei olnud sõja lõppu siiski näha. Jaapanlased panid mängu kamikaze (jaapani keeles "püha tuul") piloodid, kes uputasid
annaabi.ee 
