Ta oli ka paremini valmistunud ja kindlustunud kui Eesti. Rajatud oli palju igasugu punkreid ja tankitõrje rajatisi. 31. November – NSVL tungib Soomele kallale. Algab Talvesõda, mis lõppeb 12. märts 1940. NSVL kaotab ning see oli talle väga suureks kaotuseks (inimkaotused 3x suuremad kui Soomes). Soome kaotas küll oma territooriumi, ent säilitas iseseisvuse (?). Eesti oli rahul, et baasidelepingu vastu võttis. 1940 - Juunis NSVL okupeerib kõik baltiriigid. Prantsusmaa kapituleerib. Põhja- Prantsusmaa okupeeritakse. Saksamaa on õppinud Esimesest maailmasõjast, et sõdimine kahel rindel on väga keeruline. 1941 – Juunis tungib Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE 1936 – Saab alguse Berliin-Rooma teljest. See on Saksamaa ja Itaalia vaheline leping (oktoobris). Peale Etioopia vallutamist Itaalia poolt, muudab Mussolini oma suhtumist Hitleri Reini demilitariseeri sissetungi. Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka
Saksa rünnakud tekkitasid suure ohtu Britannia majandusele, sest riik kaotas tohutu kaupa vee sees. 30. novembril NSVL alustas sõjategevust Soome vastu, sellega algas Talvesõda, mis oli lõppenud 12. märtsil. 9. aprillil Saksamaa tungib Norrasse ja Taani „Weserübung-i“ plaani järgi; järgmisel päeval saksa väed tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse ning W. Chutchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15. mail kapituleerib Holland, 2 nädala hiljem – Belgia. 10. juunil Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõjat, 4 päeva hiljem Pariis oli ümber piiratud Saksamaa vägede poolt. Järgmiste päevade jooksul NSVL okupeeris Balti maad, hiljuti seal hakkasid toimuma kommunistlikud riigipöörded. Kahe kuu jooksul Leedut, Lätit ning Eestit inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 27. septembril Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmipakti, hiljem sellega liitusid
annaabi.ee 
