eraldus põllumehe omast ja hakkas kujunema omaette elukutseks. (Andressen 1997, lk. 179) Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele. Esialgu polnud koolimaju ja õpetust tuli anda kirikumõisas, köstrimajas ja rehetoas. Erinevaks jäid ka koolmeistrite töötingimused ja palgad. (Andressen 1997, lk. 179) 2. Veneaeg- 18 saj. Meie rahvakooli ajaloos algas uus etapp pärast Eesti ala langemist Vene võimu alla. Pikk ja kurnav Põhjasõda lõppes 1710. aastal kapitulatsiooniaktide sõlmimisega Tallinnas, Pärnus ja Riias. (Andressen 2003, lk. 65) Põhjasõja ja katku aastail kannatasid Rootsi aja lõpul tegutsenud rahvakoolid raskesti ja nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229) Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis
aastani. · Vinni lahing (1708) viimane välilahing Eesti alal (rootslased kaotasid). · Tartu rüüstamine (juuli 1708) linnakodanikud küüditati ja linn tehti maatasa (sündmusikirjeldab teadaolevalt esimene eestlase kirjutatud kunstluuletus ,,Oh! ma waene Tardo Liin", mille autoriks oli Puhja köster Käsu Hans). · Poltaava lahing Ukrainas (27. juuni 1709) rootslased said rängalt lüüa, peavägi purustati. · kapitulatsiooniaktide allkirjastamine Tallinnas (29. september 1710) Tallinn ja Eestimaarüütelkond alistusid Vene vägedele. · Uusikaupunki rahu (1721) - Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi Soome; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast; Rootsi sai õigusel Eesti- ja Liivimaalt igal aastal tollivabalt välja vedada 50 000 rublaeest vilja. Tulemused:
annaabi.ee 
