hiljem. 5. juulil tulevad vene väed linna, 14. juulil toimub pidulik truudusvande andmine Peeter I-le. Pärast Riia langemist, alustati 22. juulil Pärnu piiramist. Esialgu midagi suurt ette ei võetud, kuid koos piirajatega saabus katk. Pärnus oli kodanikke 1670, ning loendi järgi suri neist 1151, ehk enam kui 2/3 linnakodanikest. Lisaks oli seal ka palju registreerimata põgenikke. Pärnu garnison kuivab kokku, alles jääb ca 100 sõdurit ja 11. augustil algavad Pärnu-sisesed kapitualtsiooni ettevalmistamised. 12.08 algavad läbirääkimised Vene poolega, samal päeval kirjutatakse alla 41 punktist koosnevale kapitulatsioonile. Pärnust võib Rootsi garnison lahkuda auavalduste saatel. Pärast seda jäi vallutada vaid Tallinn, mis oli kõige paremini kindlustatud ja varustatud. Peeter I armastas Tallinnat, seda ei tohtinud maatasa teha. Linna vallutamise eel tõdes Peeter, kirjutas hiljem ka päevaraamatusse, et oleks 1702. aastal
tankidel jõuda välja stepialadele, varises vastupanu kokku. 18.augustil hakkasid jaapani väed massiliselt relvi maha panema. Punaarmee teostas veel mitmeid õhu- ja meredessante, Potsdami konverentsil oli kokku lepitud, et abi eest Jaapani purustamisel saab NL endale Kuriili, Sahhalini saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1
annaabi.ee 
