..............................................................................................................................2 1.KERAVÄLGULE ISELOOMULIKUD JOONED...........................................................................3 2.ABRAHAMSONI JA DINNISSI TEOORIA....................................................................................4 3.MUSTA AUGU HÜPOTEES............................................................................................................5 4.P. KAPITSA HÜPOTEES.................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS
Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest. Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi. Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune.
suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline välk laskub inimesele, siis tekivad rasked põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus Keravälk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on kõige intensiivsem. See seletus sobib kokku keravälgu mitmete iseärasustega, nagu selle veeremine mööda esemete pinda, jätmata sinna põletusjälgi, tungimine ruumidesse korstna, akna või isegi kitsa prao kaudu. Kuid - vesi on elektromagnetlaintele läbimatu takistus. Raske on selle teooria põhjal seletada, kuidas saab keravälk ajada keema ja aurustada vett. Erinevad tagajärjed
Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest. Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni. Informatsioon, mida annavad osakeste jäljed Wilsoni kambris, on loendurite omast tunduvalt rikkalikum. Jälje pikkuse järgi saab määrata osakese energia, jälje ühe pikkusühiku kohta tekitatud ioonide arvu järgi aga hinnata osakese kiirust. Nõukogude füüsikud P. Kapitsa ja D. Skobeltsõn soovitasid paigutada kambri homogeensesse magnetvälja. Magnetväli mõjub liikuvale laetud osakesele jõuga (Lorentzi jõuga), mis kõverdab osakese trajektoori osakese kiiruse suurust muutmata. Osakese jälg kõverdub seda rohkem, mida suurem on osakese laeng ja mida väiksem on tema mass. Jälje kõveruse järgi saab määrata osakese laengu ja massi suhte. Kui üks eespool mainitud suurustest on teada, saab arvutada ka teise suuruse. Näiteks, osakese
annaabi.ee 
