naisemeheks. Ehk võtab aru pähe. Nii arutas ta seda mõtet ülemteener Gavrilaga. Nad arutasid omavahel, et Kapiton Klimovile meeldib vist pesija Tatjana. Tatjana oli virk. Talle anti pesemiseks vaid kõige peenem pesu. Ta tegi tööd kahe eest. Ta ol vaikne ja kartlik. Pikapeale oli ta jäänud silma aga Gerassimile. Ta ei andnud enam asu tüdrukule. Ei lasknud tüdruku kohta ühtegi halba sõna öelda. Ükskord pani Gerassim tähele, et Kapitonov, (seesama kelle proua tahtis Tatjanaga paari panna) lobises Tatjanaga. Gerassim kutsus Kapitonovi tõllakuuri ja ähvardas teda. Pärast seda ei tüüdanud Tatjanat enam keegi. Gerassimil oli ise plaan minna proua juurde ja küsida luba Tatjanaga abielluda. Ülemteener oli Kapiton Klimovi enda juurde kutsunud. Lõpuks andis ta talle teada, et proua tahab, et ta endale naise võtaks. Kapitonov naeratas selle peale. Naisevõtt oleks imeline
Poliitbüroo liige 1973-1988. Andrei Gretsko (1903-1976): kaitseminister 1967-1976. Poliitbüroo liige 1973-1976. Nikolai Baibakov (1911-2008): Riikliku Plaanikomitee esimees 1955-1957 ja 1965-1985. Vassili Garbuzov (1911-1985): rahandusminister 1960-1985. Fjodor Kulakov (1918-1978): KK sekretär 1965-1978. Poliitbüroo liige 1971-1978. Boriss Ponomarjov (1905-1995): KK sekretär 1961-1986. Poliitbüroo liikmekandidaat 1972-1986. Oli Suslovi sõber. Ivan Kapitonov (1915-2002): KK sekretär 1965-1986. Nagu eelnevatest nähtub, tagas Breznevi aeg eelkõige stabiilsuse riigi ja partei kõrgemale juhtkonnale. Lisaks sellele oli tendents edutada inimesi mitte andekuse, vaid parteilise tööstaazi ning ustavuse järgi. Sama kehtis liiduvabariikides, kus parteijuhtideks olid aastakümneid ühed ja samad isikud. Seda ka Eestis, kus 1950-1978 juhtis parteid Johannes Käbin (1905-1999). Kui oli vaja kedagi võimult eemaldada, siis
annaabi.ee 
