edasitoimetamiseks. Selle esimene ehitusjärk kujutas endast viljakaid, viljaelevaatorit ja külmladusid. 1986. Aasta juulil sai Muugale rajatava sadama esimene ehitusjärk sadama staatuse. 19. detsembri hommikul avas päevaleht “Rahva Hääl” lugejate unesegused silmad esileheküljel rasvase pealkirjaga “Tallinna mereväravad avarduvad”, pikkides algatuseks tükikese siirast mereromantikat: “Meri auras. Meri auras nii, et 500 meetri kaugusel reidil seisva suure viljaveolaeva “Kapitan Reutovi” asukohta võis rohkem aimata kui näha. Merelt tõusvasse külmauttu kadusid ka Tallinna Uussadamat läänetormide eest kaitsva Viimsi poolsaare tipp ja idatuulte eest varju andev Tahkumäe neem. Meie jalge ees loksusid vastu kaid Muuga lahe detsembrikuised rohekashallid lained.” Jätkus asjalik jutt, harjumusvastaselt vaba kiiduhüüetest parteile ja valitsusele: “ Tallinna Uussadam saab meie Läänemere suurimaks
triivjaamades ja jäälõhkujatel ühtekokku nelja aasta jooksul. Taral tehtav on vaid osa teadustööst Arktikas rahvusvahelise polaaraasta raames. Uus-Siberi saartest põhjas oleva Arktika jäävälja serva ääres kusagil 78. laius- ja 141. pikkuskraadil seisis 2006. aasta 4. septembri õhtul jää külge vaierdatult kahemastiline prantsuse kuunar Tara. Temast vaid mõnisada meetrit eemal, samuti jäävälja küljes kinni, oli vene diiseljäälõhkuja Kapitan Dranitsõn. Algab ekspeditsioon Tara jäätriiv üle Põhja-Jäämere. Kogu selle ajooksul tehti arvukalt välitöid mahuka teadusprojekti Damocles jaoks; ühtlasi on see ettevõtmine pühendatud neljandale rahvusvahelisele polaaraastale. Tara ekspeditsiooni eestvedajad said inspiratsiooni kuulsalt Norra polaaruurijalt Fridtjof Nansenilt, kes oma laevaga Fram ja kaheteistkümne kaaslasega sai sellise triiviga esimest korda hakkama üle sajandi tagasi.