Alates 1994. aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi: 1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega 2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!! 3. 1998 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas
vastupidi. Maailma finantskeskuse kandumine USA-sse, - tööstustoodangu kasv 20%. Oli maailmas juhtkohal terase (40% maailma toodangust)- ja naftatootmises (60%) ning autotööstuses ( 85%). Prantsusmaal - majanduses- kiire areng, kujunemine põllumajandusmaast tööstusriigiks: traditsiooniliste moekaupade tööstus ja uued tööstusharud: autod, keemia, masinaehitus, ehitustööstus. Põhimõtteline muutus kapitalivoogudes: mitte enam maalt välja, vaid investeeriti kodumaal või kasutati asumaadest tooraine hankimiseks. Ehitustööstuse arengut soodustas vajadus taastada 10 sõjas kannatanud departemangu. Saadi tagasi Alsace ja Lorraine - Prantsusmaa tõusis rauamaagi hanke poolest esikohale Euroopas Suurbritannia kaotas I ms järel juhtriigi positsioon: - Võlg USA-le ja seega rahamaailmas kaotatud liidripositsioon, turu kahanemine kuna sõja ajal olid selle hõivanud USA, Kanada ja India; ekspordi osa