tootmistegurite omanduse põhimõte, SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist. See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse riigi tootmistegurite loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite loodud). Suletud majanduses, kus ei arvestata rahvusvahelisi kaubaja kapitalivooge, on SKP ja RKP väärtused võrdsed. Avatud majanduses erinevad need näitajad aga rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtuse (NFP) võrra: RKP = SKP + NFP.] SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud ja kogutoodang. SKP arvestamine, lähtudes toodangust Saamaks täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast, tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvata vahetoodangu
arvelduskontode saldo - detsembris hoidis enamik panku oma vahendeid Eesti Pangas nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka. Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest aastatuhande vahetuse eel, mil detsembri lõpuks loodi välisreservide arvel suuri likviidsuspuhvreid võimaliku krooninõudluse kasvu rahuldamiseks. Maksebilansi reservide kontol kajastuv Eesti Panga välisvaluuta brutoreserv suurenes 1999. a jooksul ligikaudu 2,2 miljardi krooni võrra. Kuid, nagu juba mainitud, võib suurt osa IV kvartali
annaabi.ee 
