lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustub infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude haldamisel ning juhtimisel. 3. Kapitalivoog ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Ta ei ole ainult põhi-ja käibevahendid ladudes, vaid on logistika jaoks eelkõige rahavoog. 4. Tagasisuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini. 5. Korjevoog osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo. 6
Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega.
kapitalivorm idesse. Alternatiivse d majandus- ning sektoraalsed poliitikad, mis soodustavad materiaalset e põhivarade amortisatsio oni ja loodusvarad e ammutamis est saadud tulude tarbimist, pakkumata sealjuures täiendavaid investeering uid inimressurss ide arenguks, võivad kaugemas tulevikus vähendada kogu rahvuslikku kapitalibaasi (või rikkust), mis on heaolu genereerimi se alus. Antud jätkusuutlik u arengu indikaatorid keskenduva d seega lisaks rahvusliku rikkuse hindamisele ka kapitalivoog ude hindamisele. Lahutades välismaise netolaenami se kodumaistes t koguinveste eringutest, saame kodumaise kogusäästmi se. Lahutades kogusäästmi sest materiaalset e põhivarade kulumi, saame kodumaise netosäästmi se, mida võib käsitleda ühe makro- majanduska svu peamise indikaatorin a. Jätkusuutlik kodumaine säästmine on arvutatud, lahutades netosäästmi sest loodusvarud e ammendumi se ja keskkonnak ahjustusteg a kaasnevad kulud ning liites investeering ud inimkapitali.
annaabi.ee 
